Täna oli tõesti selline veider päev, et minu kellake helises juba 6:45, mitte ükski hommik ei helise see nii vara. Tõusin ma see eest 7:15 : ) Ma panen alati natuke unelemisevaru endale, sest ilma ma ei suuda :D Seega äratus missugune olin õige pea püsti endale kohvi tegemas ja pahuralt end sättides liikusin Tallinna Ülikooli poole.
Ilm väljas oli kirjeldamatu. Päike.. valges vahus puud...veelkord..päike ja uskumatult külm ! See oli nii ilus, et mul oli kihk tagasi minna ja fotokas võtta, siiski tean väga hästi, et see klõps ei asenda mingil juhul reaalsust ja pilt ei taba seda nii hästi peaaegu et mitte kunagi.
Ma arvasin, et vahest tööle minne on bussis nr 35 palju palju rahvast, aga oooei... kella 8ne buss oli niiiiii varajasel laupäeva hommikul nii täis, et kuskilt polnud kinni võtta ja seisid teiste inimeste toel. Ma olin konkreetses hämmingus, tahtsin küsida neilt inimestelt, et kuhu te ometi niiii vara lähete.. ega ometi mitte vabatahtlikult... Õnneks sain sealt plekkpurgist õige pea välja ja suundusin väikese loomuliku hilinemisega oma esimesse inglise keele tundi. Õppejõud tundus alguses väga karm olevat. Aga ei, tegelikult oli ta üks muhe daam, kes tuntavalt mõistis oma auditooriumi. Tund oli tore ja lühike ning õige pea nagu silmapilk olin taas väljas, teel koju. Tegelt olen kohe ka minemas järgnevale loengule, kuid mõttetult pikk oli see paus nende kahe loengu vahel, et ei näinud põhjust linnas asjatult ringi hulkuda. : )
Nautike siis ilma aga pange soojalt riide... : )...
No comments:
Post a Comment
ole viisakas:)